Karbonaadid, karboksülaadid

Karbonaadid ja karboksülaadid on ühendid, mis sisaldavad orgaanilistele hapetele iseloomulikku karboksüülfunktsionaalrühma (–COOH). See rühm koosneb karbonüül- (C=O) ja hüdroksüülrühmast (–OH), mis on ühendatud sama süsinikuaatomiga.

Kui karboksüülrühm ühineb metalliioonidega, näiteks naatriumi või kaltsiumiga, tekivad karbonaadid, mis liigitatakse tavaliselt anorgaanilisteks ühenditeks. Suuremaid orgaanilisi ühendeid selle funktsionaalrühmaga nimetatakse karboksülaatideks – need on orgaanilise happe soolad või estrid, millel on anorgaaniline või orgaaniline katioon.

Karboksülaatide omadused ja kasutamine

Karboksülaadid võivad toimida pindaktiivsete ainetena – nad vähendavad pindpinevust erinevate faaside vahel. Samuti võivad nad toimida kelaatidena – ühenditena, mis seovad metalliioone ja stabiliseerivad lahuseid.

Sõltuvalt molekuli suurusest ja struktuurist muutub karboksülaatide lahustuvus ja keemilised omadused. Pikad süsinikuahelad lahustuvad paremini orgaanilistes lahustites, lühemad aga vees. Lisaks on mõnel karboksülaadil täiendavaid funktsionaalrühmi, mistõttu saab neid kasutada paksendajate, lahustite või spetsiaalsete polümeeridena.

Nende omaduste tõttu kasutatakse karboksülaate laialdaselt farmaatsias, kosmeetikas, tekstiilitöötlemises ja muudes tööstusharudes, kus nende kompleksi- ja pindaktiivsed funktsioonid on olulised.