Korrosiooniinhibiitorid ja soojuskandjad

Korrosiooniinhibiitorid on keemilised ained või nende segud, mis on mõeldud metallpindade kaitsmiseks keskkonna oksüdatiivse mõju eest. Nende peamine ülesanne on aeglustada või peatada metallide oksüdeerumist, mida tuntakse ka roostetamisena. Oksüdeerumine on keemiline reaktsioon metalli ja hapniku vahel, mis põhjustab pinna lagunemist ja soovimatute ühendite teket.

Korrosiooniinhibiitorid toimivad erinevate mehhanismide kaudu. Mõned toimivad antioksüdantidena – nad neutraliseerivad hapnikku või muid reaktiivseid osakesi, vähendades oksüdatsioonikiirust. Teised – puhverlisandid – hoiavad püsivat pH-taset (tavaliselt 7–10), luues metallile soodsa keskkonna. Kasutatakse ka õhukesi isolatsioonimaterjale, mis moodustavad nanotasandil kaitsekile ja isoleerivad metalli niiskuse ning õhu eest.

Korrosiooniinhibiitorite tööpõhimõtted ja rakendamine

Korrosiooniinhibiitori toime sõltub süsteemi tingimustest – temperatuurist, lahuse koostisest, pH-st, metalli tüübist. Seetõttu peab sobiva inhibiitori valik põhinema keemilise koostise ja töökeskkonna analüüsil.

Neid aineid kasutatakse laialdaselt tööstuses: veevarustussüsteemides, kütte- ja jahutusseadmetes, autosüsteemides ning muudes tehnoloogilistes valdkondades, kus seadmete pikaealisus ja korrosioonikaitse on olulised. Inhibiitorite kasutamine tagab usaldusväärse töö, vähendab rikete tõenäosust ja pikendab süsteemide eluiga.